BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//Eesti nüüdismuusika keskus//NONSGML kigkonsult.se iCalcreator 2.41.92// CALSCALE:GREGORIAN METHOD:PUBLISH UID:64393631-3838-4732-b132-323466373063 X-WR-CALNAME:iCagenda X-WR-CALDESC:Event Management Extension for Joomla! X-WR-RELCALID:3E26604A-50F4-4449-8B3E-E4F4932D05B5 X-WR-TIMEZONE:UTC BEGIN:VTIMEZONE TZID:UTC END:VTIMEZONE BEGIN:VEVENT UID:61363333-3537-4137-a462-376339663233 DTSTAMP:20260624T041652Z CATEGORIES:ECCM CLASS:PUBLIC DESCRIPTION;ALTREP="CID:": Primaarid on näitus esimestest. Välja on toodud masinad ja instrumendid\, mis on olnud teerajajaks: aidanud luua enneolematuid kõlavälju\, täiesti u usi muusikastiile\, uusi mõtlemisviise helist. Nad kannavad endas elegants et instrumendiehitusdisaini\, aga veelgi olulisemana- määratut potentsiaal i\, sest nende agentsus on avatud vormiga. Näituse avamisel mängivad Kaare l Kurismaa ja Kiwa ja instrumentide teemal vestlevad Margo Kõlar\, Taavi K erikmäe ja Mikko Ojanen.\nNäitusel on eksponeeritud ligi 15 pilli\, milles t enamust olete te varem näinud vaid fotodelt või väga kaugelt.\n- Buchla 100 on 1960ndatel Don Buchla loodud süntesaator\, mille tellijaks oli Cali fornia Tape MusicCenter. Sellisel Buchla süsteemil on loodud näiteks Morto n Subotnicku album &\;quot\;Silver Apples of theMoon&\;quot\; (1967) .Igor Zubkovi String Exiter on Tallinnas Taavi Kerikmäe tellimusel ehitatu d eksperimentaalneelektromagnet\, millega mängitakse muusikainstrumentide metallkeeltel.\n- Springer Tempophon on 1950ndatel loodud seade\, mis võim aldab salvestuse kiirust muuta ilma sellehelikõrgust mõjutamata\, samuti v õimaldab see muuta helikõrgust\, jättes kiiruse samaks. SpringeriTempophon i kasutati Stanley Kubricku 1968. aastal loodud filmis &\;quot\;2001: A Space Odyssey&\;quot\; AIsüsteemi HAL 900 hääle modifitseerimiseks. Ek sponeeritud Tempophon pärineb Bukaresti raadiostuudiost.\n- Serge modulaar ne süntesaator (Serge modular synthesizer) on Serge Tcherepnini poolt 1970 ndatealguses disainitud süntesaator. Eksponeeritud süntesaator on varase g eneratsiooni nn Paperfacevariant\, mis pärineb 1970ndate aastate keskpaiga st. Süntesaator kuulus algselt USA heliloojaleMichael Manionile\, kes on t öötanud ka Karlheinz Stockhauseni assistendina.\n- Hohner electronium on i nstrumendidisaineri René Seyboldi loodud lampidega süntesaator ja sellejuu rde kuuluv võimendi\, mida Hohner tootis alates 1950. aastast. Sellist ins trumenti kasutasStockhauseni grupp niisuguste teoste nagu Pole\, Kurzwelle n jne ettekannetel 1960ndatel aastatel.\n- BEAG AKX-200 lindikaja (BEAG ta pe delay) on 1970ndatel aastatel Ungaris toodetud seade. Näituseleksponeer itud kajamasinat kasutas Sven Grünberg oma 1970ndate ja 1980ndate aastatee lektroonilises loomes\, sh &\;quot\;Hukkunud alpinisti hotelli&\;quo t\; filmile muusika loomiseks.\n- Clavioline on 1950ndatest pärit lampidag a süntesaator\, millest on loodud arvukalt versioone. Sellistinstrumenti k asutas Sven Grünberg oma legendaarsetel albumitel &\;quot\;Hingus&\; quot\; ja &\;quot\;OM&\;quot\;.\n- Retakord on võimendi ja kõlariga elektriorel\, mida toodeti raadiotehases Punane RET aastatel1965–1975. Teg emist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälseelektr ioreliga. Oreli disain ja tehniline lahendus põhinesid Heino Kalmo looming ul.\n- Teremin (Theremin) on üks varaseimaid elektroonilise muusika instru mente. Selle lõi 1920ndatelaastatel Leon Teremin. Eksponeeritud instrument on Bob Moogi 1996. aastal loodud mudelEtherwave.\n- Alesis HR 16 trummima sin on 1980ndatest pärit seade\, millel Sven Grünberg on loonud animafilmi &\;quot\;Naksitrallid&\;quot\; (1984) rütmiträkid.- Vaharullisalvest aja ja -mängija on üks varaseimad helisalvestusseadmeid\, mis arendati väl ja 19.sajandi lõpus. Eksponeeritud seade on pärit 20. sajandi algusest\, a rvatavalt mõnest postijaamast.- Brüel &\;amp\; Kjaer 1022 on 1960ndates t pärit laboratoorne lampidega ostsillaator\, mida kasutasid omavarases el ektroonilises loomes olulised elektroonilise muusika stuudiod Milanos ja K ölnis\, samutiBBC-s.- Härmo Härmi loodud modulaarsüntesaator pärineb 1970n date lõpust. Härm ehitas selle KaarelKurismaale.\nErkki Kurenniemi elektro onilised muusikainstrumendidSoome elektroonilise muusika pioneer Erkki Kur enniemi (1941–2017) kavandas ja ehitas aastatel1964–1975 kümme ainulaadset elektroonilist muusikariista. Kurenniemi püüdis omainstrumentidega lahend ada tolle aja keskset probleemi – aeganõudval lindimanipulatsioonil põhine vstuudiotöö oli kohmakas. Kurenniemi idee oli asendada see automatiseeritu d ja algoritmilistekompositsiooni- ja muusikaloomeprotsessidega. Tema arvu tipõhine lähenemine uue muusikaloomisele oli inspireeritud Columbia-Prince toni Elektroonilise Muusika Keskusest ja ka RootsisStockholmis asuva Elekt ronmusikstudioni varajastest disainiideedest. Kurenniemi ehitas omavarased &\;quot\;digitaalsed&\;quot\; süntesaatorid mikrokiipe kasutades ja arendas oma instrumentide jaoks väljamälumoodulid. Need olid 1960ndate aa state elektroonilise muusikariista jaoks päris ootamatudtehnilised lahendu sed.Näitusel on esindatud kaks Kurenniemi pilli\, mida saab kuulata laupäe vaõhtusel kontserdil. DICO(1969. aasta originaalinstrumendi põhiliidese ko opia) on 12-astmeline sekventser-süntesaator\, milleKurenniemi ehitas Soom e heliloojale Osmo Lindemanile. Instrumendi programmeerimisekspuudutatakse maandusega ühendatud metalltihvte\, lülitades neile vastavaid kahendkoodi kümmet\nbitti sisse või välja. DIMI-A (1970) on kahe heligeneraatoriga 25 6-astmeline sekventser-süntesaator.Instrumendi programmeerimiseks puudutak se metallplaate kahe puutepliiatsiga.https://vimeo.com/80931815\n  DTSTART:20241108T170000Z DTEND:20241108T170000Z GEO:00;0 LOCATION:ECCM ORGANIZER;CN=:mailto:info@eccm.ee SEQUENCE:1 SUMMARY:Näitus 'Primaarid' ja vestlusring TRANSP:OPAQUE URL:http://www.eccm.ee/index.php/et/syndmusest/moeoedunud-suendmused/15-nae itus-primaarid-ja-vestlusring/2024-11-08-17-00?layout=vcal END:VEVENT END:VCALENDAR